|
HOKOHOKO FAKAMATAʻITOHI ʻO E NGAAHI KAVEINGÁ
Melekisēteki
Ko ha taulaʻeiki lahi, palōfita, mo e takimuʻa ʻiloa ʻi he Fuakava Motuʻá ʻa ia naʻe moʻui hili ʻa e lōmakí pea ʻi he lolotonga ʻa e taimi ʻo ʻĒpalahamé. Naʻe ui ia ko e tuʻi ʻo Sēlemi (Selūsalema), ko e tuʻi ʻo e melino, tuʻi ʻo e māʻoniʻoni (ʻa ia ko e ʻuhinga faka-Hepelū ia ʻo e Melekisētekí), pea ko e taulaʻeiki ia ʻa e ʻOtua fungani māʻolungá.
Naʻe totongi vahehongofulu ʻa ʻĒpalahame kiate ia, Sēnesi 14:18–20. Naʻe fai ʻe he kakai ʻo Melekisētekí ʻa e māʻoniʻoni, pea nau maʻu ʻa e langí, LSS, Sēnesi 14:25–40. Ko e taulaʻeiki lahi ʻa Kalaisi ʻi he lakanga ʻo Melekisētekí, Hepelū 5:6. Ko Melekisētekí ko e Tuʻi ʻo Sēlemi, ko e taulaʻeiki ʻa e ʻOtua fungani māʻolungá, Hepelū 7:1–3. Naʻe ʻikai ha taha ʻe lahi hake ʻia Melekisēteki, ʻAlamā 13:14–19. Naʻe maʻu ʻe ʻĒpalahame ʻa e lakanga fakataulaʻeikí meia Melekisēteki, T&F 84:14. Naʻe ui ʻe he Siasi ʻi he kuonga muʻá ʻa e lakanga fakataulaʻeiki māʻolunga ange ko ʻení ko e Lakanga Fakataulaʻeiki ʻo Melekisētekí ʻi he ʻapasia pē ki he huafa ʻo e ʻEikí, T&F 107:1–4.
|